Jaano Martin Ots, toimetaja
8. september 2022
Suvepealinn olla on uhke ja hää, kuid ainult kaasmaalaste raha ümberjagamisega Eesti tegelikult rikkamaks ei saa. Seetõttu tuleb meie sihtkohti teadlikult kujundada ja turundada just välisturgudel. Turistid toovad riiki raha juurde, viimata midagi olulist ära. Sihtkoha elanikele tähendab see oma elukeskkonna jagamist turistidega, aga võrreldes elevandiluu, fosforiidi või puidu ekspordiga on kahju loodus- ja elukeskkonnale märksa väikesem.
Lähinaabrid lätlased ja soomlased on Eestis pakutavaga enam-vähem kursis, kuid Lääne-Euroopa jaoks oleme väike kauge sihtkoht kusagil Kaliningradi, Stockholmi, Helsingi ja Peterburi vahel. Juba Lübeckis või Kielis on keeruline seletada, et Pärnu liivarand asub tegelikult Narva-Jõesuu omast väga erinevas piirkonnas ja on täitsa teine sihtkoht. Londonist, Madridist, New Yorgist või Tokyost rääkimata.
Seepärast on siseriiklikult omavahel konkureerivatel sihtkohtadel mõistlik ja kasulik koostööd teha, seda sihtkoha juhtimine (ingl k destination management) tähendabki.
Turism ei ole ainult voodi
Arusaam, et turismisihtkoht ei ole ainult rand, baar, muusika ja hotellivoodi, jõudis soojema kliimaga turismipiirkondade otsustajatele kohale 20. sajandi alguseks. Juba 1897 viis inglane Thomas Cook rongide ja laevadega sooja päikese alla 20 000 turisti aastas ning sihtkohtade üksteisest eristamiseks tuli hakata täiendavat tegevust välja mõtlema: antiiksete ehitiste küljest tükkide toksimine, eksootiliste loomade pihta tulistamine, terviseprotseduurid päikese, mineraalvee ja mudaga või sportlikud pingutused golfi-, polo- ja tenniseväljakutel. Nii said kuvandi Kanaari saared, Kreeka, Türgi, Egiptus ja paljud teised sihtkohad. Erisuseks on ehk vaid ravispaaturism, mille protseduuride jaoks peavadki patsiendid voodis lamama, kuid neilegi läheb korda, kas see voodi on liivaranna ja männimetsa vahel, keset kõrbe või suurlinna agulis.
Konkurentide koostööühing Destination Pärnu
Vajadust laiapindse koostööplatvormi järele tunnetasid Pärnumaa turismiettevõtjad juba mitu aastat enne turismituru sassi löönud pandeemiat. Ühisprojektis Pärnu kolledžiga uuriti võimalusi luua Lapimaal tegutseva Levi sihtkoha turundusorganisatsiooni eeskujul Pärnumaa ettevõtete ülene turismiturunduskeskus, koos Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarendajate ning Ida-Viru turismiedendajatega käidi Soomes Kittiläs inspiratsiooni ammutamas. Arusaam, et Tervis, Estonia, Viiking ja Strand pole ainult konkurendid, vaid neil on ühiseidki huve ning et Soomaa, Porche ring ja Aloha on samuti ühtse terviku osad, viis Pärnumaa turismiettevõtjad koostöös kohaliku omavalitsuse ja riigiga esimese ambitsioonika sammuni ehk rahvusvahelise lennuliikluse taastamiseni Pärnu lennujaamast.
Üle-eestilise sihtkohaturunduse organisatsioonide ehk DMOde võrgustiku esimene kontseptsioon valmis EASi turismiarenduskeskuses 2019. aasta lõpul, 2023. aastaks loodab EAS jõuda sihtfinantseerimislepinguteni konkreetsete piirkondlike organisatsioonidega. Vahepeal on turgusid raputanud pandeemia, sõda ja energiakriis.
Mõistes, et kiiresti muutuvas geopoliitilises ja majanduslikus olukorras ei ole koostöö mitte enam edu, vaid ellujäämise võti, moodustasid Pärnu turismiettevõtjad tänavu kevadel ühishuvide teostamiseks mittetulundusühingu Destination Pärnu. MTÜ liikmete ja teiste huvigruppide esindajatega peetud kaasamiskoosolekute, küsitluste, töörühmade arutelude ja läbirääkimiste tulemusel jõuti järeldusele, et MTÜ Destination Pärnu oleks koostöös EASi ja kohalike omavalitsustega võimeline võtma enda peale ka DMO Pärnumaa ülesannete elluviimise vastutuse.
Keda puudutab Pärnumaa turism?
Turismisektori tulemuslikkus on otseses seoses kohaliku elukeskkonna väärtusega, kuna turism mõjutab väga suurt osa sihtkoha elanikest ja ettevõtteist. Esmane huvirühm on külastusmajandusest otsest tulu saavad ettevõtjad: hotellid, restoranid-baarid, festivali-, spordi- ja kultuurisündmuste korraldajad, teater-kontsert-kino, autode, jalgrataste ja puhkevarustuse rentijad, kaubanduskeskused, turismitöötajad, taksojuhid ning kohalikud omavalitsused, kelle maksutulu sõltub sellest, kui hästi turismisektoril läheb.
Suvepealinna kuvandist võidab kogu hallis alas tegutsev seltskondki, kes samuti Pärnu ranna, suvepealinna kuvandi ning Pärnus toimuvate sündmuste reklaamide peale kohale saabuvate turistide raha aitab jagada, kuid oma tulusid ehk nii innukalt ei deklareeri, nagu Airbnb külaliskorterid, vanaema aiamaja, telkimisplatside pakkujad, ajutised kioskid ja teised hooajalised tegijad.
Kaudsemalt on turismist huvitatud aga veel laiem ring ettevõtteid ja inimesi, kes turismisektorit teenindavad, alates linu ja rätikuid pesevatest pesumajadest ning lõpetades värsket kala ja aedvilja pakkuvate kalurite-talunikega. Kogu turismi majandusmõju analüüsi pole Pärnumaal tehtud, kuid selle tellimist koos vastava hindamismetoodika loomisega peab MTÜ Destination Pärnu esmatähtsaks.
Mida DMO Pärnumaa saab teha?
Pärnumaa põhitoode on senise kuvandi põhjal Pärnu rand ja peamine probleem hooajalisus, kuid mis on toonud meid siia, ei pruugi meid enam edasi viia. Turismiettevõtjate küsitlus näitas, et puudust tuntakse säravatest tootearendusideedest ning paremini sihitud ja nupukast ühisturundusest, mis tooks turismitulu Pärnusse ka sügisest kevadeni. Hea näide võiks olla Jõulumäe ja spaahotellide koostöö suusavõistluste korraldamisel või matkajad, kes pärast sügistalvist retke Soomaal end saunakeskustes üles soojendavad ja puhtaks pesevad.
Jutuks on olnud tööjõuprobleemi eri tahudki, nagu koolitus ja elamispind; ebaaus konkurentsieelis, mille võtavad endale vähem maksukuulekad “halli ala” tegijad ning ebapiisavad transpordiühendused Tallinna–Riia suundadel ning laiemalt kaugemate sihtturgudega.
Sihtkoha tervikliku juhtimise tegevuste hulka kuulub aga ka kestliku majandamise põhimõtete rakendamine, keskkonnahoid ja koolitustegevus.
MTÜ Destination Pärnu liikmete hulgas on nende küsimuste lahendamiseks vajalik pädevus olemas ning avaliku ja erasektori ressursse ühendav DMO oleks nende rakendamiseks igati sobiv platvorm.