Autor: Triin Lorents, MTÜ Destination Pärnu
Pärnumaa turismitegijaid ühendava MTÜ Destination Pärnu esimene täistööaasta EAS-DMO ja Pärnu linnavalitsuse partnerina kinnitas, et sihtkoha Pärnumaa kuvandi loomisel, turismiteenuste paketeerimisel ja turundamisel ollakse õigel teel. 2023. aasta tegevuste edukust kinnitavad nii tulemuslikult ellu viidud projektid kui kasvanud MTÜ liikmete arv.
Aastalõpuvideo kui koostöövaimu sümbol
Eelmise aasta lõpul andis MTÜ Destination Pärnu (DP) välja videotervituse, milles osales üle 30 Pärnumaa ettevõtja. Video juhtmõtteks on DP turunduse teemagrupi poolt 2023. aasta alguses sõnastatud tunnuslause „Suvi on tunne, mitte aastaaeg“. Turismi-, kultuuri- ja sporditegelaste sõnade kaudu esitleb 90 sekundi pikkune lühifilm läbilõiget Pärnumaa erinevatest elamus- ja külastuskohtadest.
DP juhataja Margus Randmäe sõnul on video parim tõendus, et turismiettevõtjate moodustatud sihtkoha juhtimise ja turundamise organisatsioon tõepoolest toimib ning et koostööst sünnib tulemus: „Pärnumaa turismiedendajad tulid kaasa ülimalt lühikese etteteatamisega. Kõik olid nõus oma aega panustama ning ka videotervituse sõnumiga olid osalejad kohe nõus. Sarnane koostöövaim, energia ja rõõm ühistegevusest on meid saatnud läbi kogu eelnenud aasta“.
2023. aasta edulugudena tõi Randmäe välja ausa ettevõtluse eeskujumärgise „Maksud makstud“ kasutusele võtmise, madalhooaja teemakuude reklaamikampaaniad Soome ja Läti turgudel ning ühisfestivali „Tere, Pärnu suvi“ korraldamise. Vähem tähtis pole tema hinnangul Pärnumaa turismiettevõtete igapäevase koostöö ja infovahetuse organiseerimine. „Järjest rohkem Pärnumaa turismiettevõtjaid on mõistnud, et samas valdkonnas tegutsev konkurent ei ole vastane, vaid väärtuslik koostööpartner, 2024. aasta üldkoosolekule läheme vastu juba 51-liikmelise organisatsioonina. Hea meel on tõdeda, et huvi sihtkoha turunduses kaasa rääkida on järjest suurem ning uusi organisatsioone liitub meiega pea iganädalaselt. Parandades piirkonnast saadavat külastuskogemust ning tuues Pärnumaale rohkem turiste, võidavad sellest kõik. Sedalaadi koostööst välja kasvavate võimaluste leidmisele ja rakendamisele me DP teemagruppides ja projektitiimides keskendume,“ selgitas Randmäe.
Turisti ühekordne elamus, kohaliku igapäevane elukeskkond
Mõiste „sihtkohajuhtimine“ (destination management) jõudis Eestisse neli-viis aastat tagasi, kuid sisuliselt on turismisihtkohad sellega tegelenud juba aastakümneid, mõned isegi -sadu. Lisaks kuvandi loomisele ja turunduslugude edastamisele hõlmab sihtkohajuhtimine aga piirkonna turismiettevõtete teenusedisaini, avaliku ruumi kujundamist, transpordiühenduste korraldamist ning palju muud, mis mõjutab peale turistide ka kohalike inimeste igapäevaelu.
„Lihtne on kena liivarannaga koht kuulutada rannapealinnaks või roogu kasvanud merelaht mudaravi-SPA keskuseks. Kuid külalise jaoks atraktiivseks reisisihtkohaks olemine koosneb mitmemõõtmelistest tunnustest ja valdkonnaüleselt põimunud detailidest, mis määravad tervikuna selle, millisena meie külalised sihtkohta tajuvad ja kas neil on meie juures hea olla. Tänapäeva turistile positiivse elamuse loomiseks peab kogu klienditeekond kulgema nii-öelda „õmblusteta“, alates tema riiki saabumisest kuni kodumaale naasmiseni. Sujuva külastuskogemuse hulka kuulub oluliselt rohkem kui rannatool, vaatamisväärsused, hotellivoodi ja restoranilaud. Sihtkoht ei ole üksik sanatoorium või looduskaunis koht, see on ka piirkonna kultuuripärand, teatri- ja muusikasündmused, kaubandus ning kogu kohalik elu kuni ühistranspordi, avaliku ruumi heakorra ja turvalisuseni,“ kirjeldas Inger Lilles-Nestor, Endla Teatri turundusjuht ja Destination Pärnu liige. „On väga oluline, milliseid võimalusi ühiselt oma külalistele loome ja mis emotsioone läbi selle oma külalistes tekitame, kuidas ta meid mäletab ja milliseid lugusid meist oma sõbrale edasi räägib.“ lisas ta.
Ettevõtjad tunnevad klienti ja loovad sihtkoha „nägu“
Suure osa DP liikmeskonnast moodustavad Pärnumaa ettevõtjad ning Randmäe sõnul on see sihtkoha paremaks kujundamisel väga oluline.
Sihtkoha kuvandit kujundavad peale otseselt turismiteenuste pakkujate ka teised ettevõtted. Vastastikuse mõju turismiga saab välja tuua pea kõigi sihtkoha firmade ja organisatsioonide puhul. Seos turismiga on olemas taristu haldajatel, sadamate pidajatel, spordivõistluste korraldajatel ja paljudel teistel. Näiteks Wendre esinduspoodi väisavad turismigrupid busside kaupa. Pärnu Võrkpalliklubi, jalgpalliklubi Vaprus, Jahtklubi ja teised spordiklubid oma võistlustega on samaaegselt turistide piirkonda meelitajad, piirkonna kuvandi kujundajad ning koos oma klientidega ka turismiteenuste tarbijad.
„Kuid otsesed turismitöötajad, nagu giidid, matkajuhid, spordiinstruktorid, hotelli- ja restoranitöötajad, müüjad ning teised igapäevaselt klientide küsimustele vastavad inimesed teavad väga hästi, mis on erinevate turistide ootused ja soovid, aga ka eelarvamused ja hirmud. Seetõttu saame kiiresti ja adekvaatselt reageerida, kui on vaja teenust või selle kommunikatsiooni korrigeerida. Ettevõtjatena on DP liikmed hästi kursis ka erinevate sihtgruppide eelistuste ja käitumisharjumustega. Näiteks soomlased on pärast koroonat muutunud oma puhkuste planeerimisel paindlikumaks. Lätlased aga on hakanud oma reise pikemalt ette planeerima. Eestlased küsivad viimase hetke sooduspakkumisi ning on üllatunud, kui selgub, et Pärnut viimastel aegadel väga arvukalt külastavad läti turistid on kõik toad juba bookinud,“ tõi Randmäe näiteks.
DP jaoks on olulised liikmed ka Pärnu ning Pärnu maakonna väikeettevõtjad. „Tõus tõstab kõiki laevu. Kui toome Pärnumaa piirkonda rohkem turiste, suureneb sellest ka mikro- ja nišiettevõtjate tulu, sest kord juba siia saabunud aktiivsete puhkajate seas on erinevate huvidega inimesi. Ning teisalt annavad väiketegijad meile olulist tagasisidet klientide soovide ning võimalike uute teenuste kohta,“ ütles Randmäe. Teise positiivse kogemusena tõi MTÜ juht välja „Tere, Pärnu suvi“ korraldamise 2023. aastal: „Suutsime otsusest ürituseni jäänud lühikese ajaga kaasata just kõige sobivamad koostööpartnerid ja parimad tiimiliikmed. Iga osaleja panustas omalt poolt oluliselt rohkem, kui temalt eeldati ning tulemuseks oli suurejooneline ja meeldejääv, tervet nädalat ja maakonda kattev sündmus nii maal kui vee peal, mida kajastati ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias üle Eesti. Ühisfestival sai ka jätkuüritused „Tere, Pärnu sügis“ ja „Tere, Pärnu talv“ ning ega ka „Tere, Pärnu kevad“ tulemata jää. Hea koostöökogemus võimaldab järgmisel korral vajadusi ja ressursse veel paremini hinnata ja rakendada. Sellise tiimiga võiksime kaaluda ka näiteks Pärnu jõuluturu ning muude ühiste suurettevõtmistesse panustamist.“
Siseturist toob seltskonna, välisturist eksporditulu
Eesti turismistrateegia aastani 2025 toob välja, et iga turismisektorisse laekunud euro loob 0,46 eurot käivet piirkonna teistes sektorites ning igast turisti kulutatud eurost jõuab maksudesse 0,33 eurot. Turismil on otsene seos regionaalse arengu ning elukeskkonna paranemisega, olgu selleks töökohtade lisandumine või investeeringud taristusse. Turism toob otsest või kaudset kasu kõigile piirkonna elanikele. Pärnus tuleb just turismi teeneks lugeda, et meil on restoranid, pubid, hotellid, veekeskused, pargid, rannapromenaad ja paadisadamad, et areneb jõeäärne piirkond ning toimuvad paljud kultuuri- ja meelelahutusüritused, millest saavad osa ka kohalikud elanikud.
„Eesti inimeste seas on Pärnu maine tugev ning siseturist leiab meid ikka üles, olgu ajendiks „Tere, Pärnu suvi“, Jaansoni kahe silla jooks või Järvi muusikafestival. Ka Grillfest ei ole ju suunatud ainult kohalikele, ikka arvestatakse teiste piirkondade külastajatega. Kuid välisturist on suures plaanis veel olulisem. Esmalt seepärast, et välisturism on eksport ja see omakorda jätkusuutlikuim viis majanduse kasvatamiseks. Teiste Eesti piirkondadega siseturiste omavahel edasi-tagasi meelitades Eesti majandus tervikuna ei kasva, kuid välisturisti panus lisandub siseturismi käibele. Ning, naljaga pooleks, välismaalasel pole halva ilma korral nii lihtne koju sõita ja ta läheb vihmasel päeval teatrisse, kontserdile, SPA-sse või kaubanduskeskusse,“ muigas Randmäe. Seetõttu ongi DP oma turundustegevuste fookuse suunanud Soome ja Läti turgudele ning Eesti tavameedias soome- ja lätikeelsed kampaaniad nähtavad ei ole. Teemakuude sõnumite juhtmõtteks väljaspool rannahooaega on, et suvetunnet saab meil kogeda aastaringselt ning põhjusi Pärnumaa külastamiseks leiab igaüks nii jaanuaris kui juunis. Kampaaniaid viivad mõlemas riigis ellu kohalikud agentuurid ning 2023. aastal jõuti Soome turul 8,5 miljoni ning Lätis 8,8 miljoni näitamiseni.
Pärnumaa keskne lugu: Suvi on tunne!
Eelmise aasta 28. veebruaril Wasa Kuurordi seminarikeskuses toimunud DP turunduse teemagrupi töökoosolekul otsisid MTÜ liikmed Pärnumaa keskset lugu ja põhisõnumit. Rohkem kui 50 osalejat nii linna kui maakonna ettevõtetest kaardistasid Pärnumaa kuvandi, mille kohaselt on sihtkoht aktiivne, nooruslik ja kaasaegne. Pärnumaad iseloomustab sõbralikkus, loovus ning avatus koostööle. Leiti, et Pärnumaa on igal aastaajal omanäoline ning pakub rohkem, kui külastaja unistada oskab. Pärnumaa on nagu mõnus mälestus, mida rääkida jälle ja jälle. Siin on parimad elamused hommikust ööni, hotellist restoranini, rannast rabani. Erakordsed inimesed ja kogemused ootavad igal sammul.
Pärnus oleme õnnelikud, sest suvi on tunne, mitte aastaaeg.