Selle üle, milline peaks olema kohaliku omavalitsuse roll turismi edendamisel, arutlesid Pärnu turismi visioonikonverentsil Haapsalu ja Pärnu linnapea, Ida-Viru turiskiklastri juht ning Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 juht. Üheskoos leiti, et kohalikud omavalitsused peaksid ettevõtjatega koostööd tegema, neid usaldama ning vähem vägikaigast vedama.
“Ettevõtjate initsiatiiv on ülioluline, et kohalikud omavalitsused ja kogukonnad uute algatustega kaasa tuleks. Nende initsiatiivil tunnevad kohalikud otsustajad ära õige signaali, et siis ühise eesmärgi nimel seljad kokku panna. Meil alustasid turismiedendusega ettevõtjad ning ütlesid, et hakkame nüüd ühiselt investeerima. See alguse säde tuli neilt,” ütles Ida-Viru turismiklastri juht Kadri Jalonen. Sealne turismiklaster sündis 2010. aastal kümne entusiast-ettevõtja algatusel, millega liitusid järk-järgult kohalikud omavalitsused.
Euroopa Kultuuripealinna Tartu 2024 juht Kuldar Leis märkis, et kohalikud omavalitsused peaksid nii omavahel kui ettevõtjatega rohkem koostööd tegema. “Näiteks esmapilgul arvasime, et peaksime Tartule ja kõikidele Lõuna-Eesti valdadele eraldi välisturundust tegema. Aga Saksamaa turistil ei ole ju suuresti vahet, kas tuleb Antslasse või Räpinasse. Ta tuleb Eestisse või heal juhul teab, et Lõuna-Eestisse. Seega koostöö ja ühisturundus annab lõpuks paremaid tulemusi,” arvas Leis.
Kadri Jalonen tõi välja, et kohalik omavalitsus ei peaks ettevõtjatega vägikaigast vedama. “Ettevõtjad ei saa üksinda kogu turismiarenduse tööd ise ära teha, seda on neil üksi ikka väga raske teha. Kui võimalik, siis peaks kohalik omavalitsus ettevõtjaid usaldama ja jaotama ära rollid. Näiteks meil tulevad kohalikud omavalitsused appi investeeringute kaasamisega, mida ei saa kindlasti ainult ettevõtjatele jätta,” kirjeldas Jalonen.
Kuldar Leis lisas, et kohalikud omavalitsused ei tohiks ka põhjuseta jonni ajada. “Omavalitsused ei tohiks piiritleda, milliseid üritusi ja kellega koos võib teha ning kellega mitte. Kui keegi hakkab otsustajate seast ütlema, et sellist üritust me siia ei soovi või sellised lipud ei tohi siin lehvida, siis sellega paratamatult peletatakse piirkonnast eemale nii elanikud kui külastajad,” arvas Leis.
Seevastu Pärnu linnapea Romek Kosenkranius arvas, et Pärnus ei ole linn see, kes tõmbab piire ja punaseid jooni. Pigem ikkagi kohalik kogukond. “Sõnumid, et keegi ei ole oma sündmusega siia oodatud, on sündmuskorraldajatele kindlasti väga häirivad. Kui Pärnu soovib olla turismilinn, siis mõned üritused ja asjad peame ära kannatama ja tegema vähem kiunu,” ütles linnapea. Positiivse eeskujuna kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostööst tõi ta välja Destination Pärnu – otsus anda turundus DMOle on täna töötav mudel ja seda ei tohiks lõhkuda.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles vastas seepeale naljatledes, et kogukonna kiunule tuleb vastata ja oodata, mil nad ära tüdinevad. “Ühel hetkel näevad ka kohalikud, et tegelikult on see kohaliku elu edendamiseks vajalik.”
See kokkuvõte põhineb 9. oktoobril toimunud Pärnumaa turismi visioonikonverentsi paneeldiskussioonil.