“Mis võiks päästa Pärnu madalhooaja?” on küsimus, mis iga kõrghooaja lõppedes turismiringkondades kerkib. See on ka üks peamisi eesmärke uues Pärnumaa turismistrateegias. Vastust küsimusele otsisid Pärnumaa turismi visioonikonverentsil sündmuskorraldajad, majutusettevõtja ja Pärnu abilinnapea.
“Kultuurivaldkonnas on madalhooaja kasvav trend minifestivalid ehk 1-2 päevased sündmused. Pikemaid festivale saab korraldada ainult kõrghooajal. Siiski võib öelda, et kui kultuur põimub turismi ja kuurortikuvandiga, loob see hea keskkonna nii kohalikele elanikele kui turistidele,” arvas Pärnu Muusikafestivali korraldaja ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri direktor Kristjan Hallik.
Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi MTÜ peakorraldaja Vahur Mäe on veendunud, et madalhooaja päästab ainult suures koguses inimesi. “Võtmesõnaks on dünaamiliselt arenevad üritused, mis on kogukonnas saanud traditsiooniks ja kasvanud kohalikust kogukonnast suuremaks. Sellised üritused toovad linna külastajad, kes mitte ainult ei osale üritusel, vaid jäävad ka ööbima ja kasutavad teisi teenuseid,” selgitas Mäe ning tõi positiivse näitena esile Pärnu jooksusündmused.
Valgeranna Veinitalli juhataja Helen Huberg nõustus eelkõnelejatega. “Ägedad nädalalõpu üritused, kultuuri- või spordisündmused. Mida suuremad, seda ägedamad. Loomulikult on ka ägedad elamuskeskused ja siserand olulised. Madalhooajal on tähtis, et pea kohal oleks katus ja ruumis soojus.” Huberg lisas, et Pärnu võiks kõnetada ka kaugemaid külastajaid, kelle jaoks värviline sügis ja külm talv on midagi eksootilist.
Sündmusel osalejad tulevad sihtkohta tagasi
“Kui Pärnusse ei tule uut turismimagnetit hiljemalt Rail Baltica valmimiseks, on ainus asi, mis siin õitsema hakkab, vineerimüük, kuna kõikide hotellide aknad saab vineeriga kinni lüüa. Meil ei ole enam vaja käiguvahetust, vaid suisa käigukasti vahetust, sest on selge, et vanaviisi jätkates ei suuda me Pärnu madalhooaega päästa,” sõnas Pärnu Rannahotelli tegevjuht Oliver Paasik kindlameelselt ja toetas mõtet siserannast.
Paasikule vastukaaluks ütles Pärnu abilinnapea Irina Talviste, et tema usub pigem elamustesse kui asjadesse, viidates eelkõneleja turismimagneti väljaütlemisele. “Inimesed tulevad siia ka rahu ja vaikuse pärast. Samas peaksid otsustajad julgelt peeglisse vaatama – ürituste toetamise kutseid tuleb meil palju, kuid julgust otsustada, keda ja kuidas toetada, napib,” arvas Talviste.
“Toetuste puhul on oluline selgelt välja öelda, keda ja mida toetatakse. Sündmustega seotud rahastustaotlustel peaks olema võimalikult vähe bürokraatiat. Poliitilisel tasandil on meil vaja töörahu ja selget arusaama sellest, kes on oodatud ja kes mitte,” vastas Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi MTÜ peakorraldaja.
Eelkõnelejate mõtetest haaras kinni Pärnu Muusikafestivali korraldaja. “Umbes kolmandik festivalide külastajatest naaseb sihtkohta ka pärast sündmust. Kui inimene tuleb festivalile või võistlusele, siis on suurem tõenäosus, et ta tuleb ka hiljem tagasi. Seega inimeste sündmustega ligimeelitamine pikas perspektiivis tasuv,” nentis Hallik.
See kokkuvõte põhineb 9. oktoobril toimunud Pärnumaa turismi visioonikonverentsi paneeldiskussioonil.