Pärnu on ajalooliselt olnud tuntud suvesihtkoht – kuurort, mis on tähelepanu äratanud nii elevantide, laevaühenduste kui ka kaasaegse arhitektuuriga. Tänapäeval on Pärnust aga saamas kallis ja natukene igav kuurortlinn, mis ärkab tõeliselt elule ainult paariks suvekuuks. Kas me soovime nii jätkata või tõusta nagu fööniks tuhast? Loe lähemalt, mida arvavad sel teemal Pärnu ettevõtjad.
“Pärnu on alati olnud kuurortlinn ja loodetavasti jääb selleks ka tulevikus. Kuigi linn areneb kiiresti ja siia tekib mitmekesiseid tööstusharusid, on Pärnu nii kohalikele kui ka välisturistidele tuntud eelkõige kuurordina. Kõik, mis siin ümber luuakse või areneb, täiendab seda kuurordi kuvandit,” märkis Estonia Hotelsi tegevjuht Andrus Aljas. Ta rõhutas, et Põhjamaades on harva selliseid linnu, kus meri ja päike on “õiges suunas”, kus leidub rohkelt majutusvõimalusi ja tegevusi.
“Usun, et 2038. aastal mängib Pärnus olulist rolli ka tööstus, eriti just targa tööstuse areng. Kui soovime siia rohkem turiste meelitada, peab neil olema põhjust tulla. Suursündmused, mida toetab erasektor, on siin olulised. Tööstussektor, eriti kohalikud ettevõtted, on sageli suursündmuste peamised toetajad. Kuurortlinn ei saa eksisteerida ilma tugeva tööstuseta,” lisas Ruukki Products tehasejuht Kati Rahnel.
Kinnisvaraeksperdi Pärnu juhataja Peeter Prisk rõhutas, et Pärnu on kodulinn. “Linna ja ka kogu piirkonna arendamisel tuleks mõelda, kuidas kujundada linnast koht, kus inimesed tahaksid mitte ainult puhata, vaid ka elada ja töötada,” sõnas Prisk.
Küberturbeettevõtte Patchtack tegevjuht Oliver Sild pakkus välja, et kiirelt arenevas tehnoloogiaajastus on huvitav spekuleerida, kuidas tehnoloogia mõjutab Pärnu arengut. “Pärnu on nagu liivakast, kus saame ehitada ja katsetada. Mis ei tööta, uhub ilm ära, ja meil tekib võimalus uuesti proovida. See on väikelinna suurim võlu,” selgitas Sild. Ta usub ka, et 2038. aastaks on tehnoloogia seotud kõigi eluvaldkondadega.
Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold toetas seda mõtet: “Ma väga loodan, et Pärnu turismis tehakse siis kõike tehnoloogiaga seonduvalt. Et inimesed saaksid teha mõtestatud ja tarka tööd, oleksid õhtuks väsinud, aga mitte vaesed,” lausus Reinhold.
Pärnumaa Ettevõtete Koja juhatuse liige Andres Sooniste tõi esile, et Pärnust peab saama linn, kus Rail Baltica rongiga reisijad tahaksid peatuda. “Ükskõik, millisel põhjusel see siis ka ei ole – turism, töökoht, mõni suursündmus. Me peame kujundama keskkonna, kus inimesed ei tuhiseks meist mööda, vaid astuksid maha ja tuleksid siia ka tagasi,” ütles Sooniste. Lisaks usub Sooniste, et Pärnus kinnistub ka mõiste roheenergia.
Publiku seas kõlas ka mõte, et Pärnu võiks 2038. aastal olla madalhooaja kaugtöö pealinn. Samuti rõhutati, et Pärnul on palju kasutamata potentsiaali, millega kõik panelistid nõustusid.
See kokkuvõte põhineb 9. oktoobril toimunud Pärnumaa turismi visioonikonverentsi paneeldiskussioonil.