Turism on oluline majandusharu, mis mõjutab nii otseselt kui kaudselt Pärnumaa ettevõtlust, tööhõivet, piirkonna atraktiivsust ning rahvusvahelist nähtavust. 2024. aastal tehtud Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Eesti turismi regionaalse mõju uuringu järgi moodustab turismi osakaal Pärnumaa majanduses kokku kuni 18,4%.
Järgnevad ettepanekud on koostatud Pärnumaa turismisektori esindajate poolt ja on suunatud kõigile poliitilistele jõududele, kes kandideerivad 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Eesmärk on esile tuua prioriteetsed teemad, mille arendamine aitaks kaasa kogu piirkonna jätkusuutlikule arengule.
1. Ühenduvus ja ligipääsetavus
Hea ligipääsetavus on turismi arengu üks olulisemaid eeldusi. Pärnumaa edukas toimimine rahvusvahelise sihtkohana eeldab mitmeliigilise transpordi arendamist ja mugavaid ühendusi. KOV-i poolt tehtavad otsused, valikud, arendused peaksid lähtuma külalislahkuse, kvaliteetse külastajakogemuse ja kestlikkuse printsiibist.
1.1 Maantee- ja bussiühendused
- Tallinna–Pärnu maantee vajab investeeringuid sujuvuse ja liiklusohutuse tagamiseks. Pärnu omavalitsused võiksid olla aktiivsemad partnerid riiklike lahenduste mõjutamisel.
- Bussiliikluse arendamine Tallinna ja Riia lennujaamadega, samuti Tallinna sadamaga, on vajalik. Vajalik on läbi mõelda ka lahendused Pärnumaa-siseste liinide korraldamiseks turismihooajal.
1.2 Rail Baltic
- Rail Balticu tulek avab uusi võimalusi, kuid nõuab ka kohalike ühenduste arendamist (“viimase miili” lahendused).
- Jaama ühendamine nii kesklinna ja randadega, kui teiste Pärnumaa piirkondadega peaks olema lihtne ja loogiline. Tasuks kaaluda võimalus kasutada ka jõge ühistranspordina.
1.3 Lennujaam ja rahvusvahelised ühendused
- Kohalik omavalitsus peaks võtma suuna ja looma eeldused Pärnu lennujaama erastamisele, mis omakorda võimaldaks realiseerida Pärnu lennujaama tõelise potentsiaali.
1.4 Meri ja sadamad
- Pärnu jõe ja mere kasutamine turismi arendamiseks vajab süsteemset tähelepanu. Kaaluda võiks reisilaevade vastuvõtuvõimekust.
- Kihnu integreerimine turismivõrgustikku vajab paremat koostööd ja nähtavust.
1.5 Kohalik ühistransport ja liikuvus
- Kohalik transport peab olema lihtsasti kasutatav ka välisturistile (sh marsruudid, keeleline info, kaardimakse võimalused, jms).
- Arendada tuleks jalakäija- ja kergliiklusteede võrku ning leida mõistlik tasakaal parkimistasude määramisel, et mitte takistada linna külastamist.
1.6 Parkimine ja liikuvus
- Parkimistasude süsteem vajab läbivaatamist – turistide peletamine liiga kallite hindadega ei ole jätkusuutlik. Tasakaalustatud ja konkurentsivõimeline hind aitab hoida külastajate voogu.
- Lahendada tuleks hooajalised veevarustuse katkestused rannapiirkonnas ja toetada hooaja pikendamist teenuste järjepidevuse kaudu.
2. Turismi arendamise sihid ja tegevusvaldkonnad
2.1 Kultuuriturism
- Kultuuritegevuste parem nähtavus ja ligipääsetavus väliskülastajatele on oluline. Vajalik on info kättesaadavus inglise keeles, sh Visit Pärnu kanalites.
- Suurürituste koormuse tasakaalustamine linna ja elanike jaoks nõuab paremat ruumiplaneerimist ja KOV kaasatust sobilike toimumispaikade leidmisel.
- KOV-i proaktiivsus, toetus ja paindlikkus suurürituste meelitamiseks ning võõrustamiseks on oluline eeldus sihtkoha atraktiivsuse kasvatamisel.
2.2 Toiduturism
- KOV saab toetada toidukohtade kandideerimist tunnustatud rahvusvahelistesse soovitusnimekirjadesse (nt Michelin Guide) ning edendada Pärnut kui gastronoomia sihtkohta.
- Oluline on jätkata ning suurendada KOV poolset toetust piirkonnale omaste toiduturismi ja -kultuuri teemanädalatele ja festivalidele.
- Võtta sihiks ja toetada Pärnu püüdlusi saada UNESCO toidukultuuri loovlinnaks.
2.3 Spordi- ja konverentsiturism
- Arendada tuleks multifunktsionaalset sündmuskeskust, mille potentsiaal võib peituda näiteks olemasolevate objektide laiendamises (jäähall, rannastaadion).
- Spordi- ja veeturismi potentsiaali (nt purjetamine, talvised tegevused merel, jäämatkad) tuleb süsteemselt turundada ja arendada.
2.4 Roheturism ja jätkusuutlikkus
- Tugevdada tuleb rohelise sihtkoha kuvandit: jäätmesorteerimine, roheline transport, energiatõhusad lahendused.
- Looduskeskkonna kasutamine hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel on potentsiaaliga suund (jõgi ja meri kui õppekeskkond).
2.5 Pärnu kui kuurort
- Tugevdada Pärnu mainet rahvusvaheliselt tuntud kuurortina koos sellele omaste sündmuste ja teemanädalatega.
- Hoida Pärnu kui suvepealinna staatust ning võtta ambitsiooniks kujundeda kogu Läänemere regiooni aastaringseks suvepealinnaks.
3. Juhtimine ja koostöö turismivaldkonnas
3.1 DMO roll ja rahastus
- KOV peab tagama sihtkoha juhtorganisatsiooni (DMO) järjepidevuse ja rahastuse vähemalt viieaastase perspektiiviga.
- Turismisektori kasvavate väljakutsete ja tõusvate ootuste valguses peab aasta-aastalt kasvama ka sihtkoha juhtimismudeli ning turismi arendus- ja turundustegevuste rahastus.
- Edukas DMO töö eeldab usaldust, professionaalsust ja avaliku- ning erasektori koostööd.
- Turismi arendus ja turundus peaks olema ühise katuse all Destination Pärnu MTÜ-s, eesmärgiga tõsta tegevuste efektiivsust ja otsustamise kiirust.
3.2 Turismimaks ja regulatsioonid
- Turismisektor ei toeta hetkel turismimaksu kehtestamist. Sektoris on toimunud tõsine maksutõus (majutusasutuste käibemaks + üldine käibemaksu tõus + parkimistasu kehtestamine).
- Võimaliku turismimaksu kehtestamisel tulevikus peaks maksu kogumine Pärnus olema võimalikult laiapõhjaline, et see ei jääks ainult ametlikult registreeritud majutusasutuste kanda.
3.3 Lühiajalise majutuse regulatsioon
- Vajalik on aus, läbipaistev ja kehtiv regulatsioon. Tagada tuleb võrdsed kohustused maksude ja nõuete osas kõikidele turismiteenuse pakkujatele.
4. Tulevikusuunad ja strateegilised valikud
Pärnumaa peab säilitama ja arendama oma positsiooni rahvusvahelise ambitsiooniga sihtkohana. Turismihooaja pikendamine, mitmekesiste elamuste pakkumine ja strateegiline investeerimine loovad eeldused sihtkoha kestlikuks arenguks.
4.1 Aastaringne turismimagnet
- Piirkond vajab aastaringse tõmbekeskuse loomist – idee vajab defineerimist, planeerimist ja toetamist.
4.2 Koostöö teiste Eesti sihtkohtadega
- Ühiste marsruutide ja elamuste kaudu saab Eestit kui terviklikku sihtkohta paremini esitleda. Pärnumaa roll selles koostöös on oluline.
5. Kokkuvõte: ootused kohalikele otsustajatele
Turism toetab töökohti, ettevõtlust ja kogukondade elujõulisust kogu Pärnumaal. KOV-ide roll on luua keskkond, mis soodustab jätkusuutlikku arengut, ettevõtlust, külastajate head kogemust ja elanike rahulolu.
Pärnumaa turismisektor ootab otsustajatelt:
- Pühendumist ühenduste ja ligipääsetavuse parandamisele
- Aastaringse turismi arendamist ja tasakaalustatud avaliku ruumi planeerimist
- Tugevat, terviklikku, stabiilset ja jätkusuutlikku DMO koostöömudelit koos kasvava tegevusrahastusega
- Koostöövalmidust ja rahvusvahelist ambitsiooni kogu piirkonna hüvanguks
- Ootame linnavolikogus kinnitatud pikaajalise turismistrateegia järgimist ja seal toodud tegevustele rahalise katte kindlustamist.