Autor ja allikas: Siiri Erala, peatoimetaja, Pärnu Postimees
Tom Aloha veab eest uut Pärnumaa ettevõtete ühendust. Tõuke selle loomiseks andis kestev kriis turismis.
Tom Aloha astus eile keskpäeva paiku välja Rannahotelli söögisaalist, äraseletatud ilme näol. “Mingi muutus on toimunud,” kõlas ta suust.
Hetk varem istus Aloha söögisaalis arvutiekraani taga, osaledes üle veebi linnavalitsuse eestveetaval Pärnu turismiasjaliste ümarlaual. Ta oli üks kõnelejatest. Surfiklubi asjadest ta sel korral ei rääkinud, tuli lagedale hoopis ootamatu teadaandega: loomisel on uus mittetulundusühing Destination Pärnu.
Mida te seal arvuti ees ütlesite?
Et ettevõtjad on liitumas ja kutsuvad liituma. Üheskoos tehakse suuri asju, selle tunnistuseks on see sama lennujaam (täna taasavatakse Pärnu lennujaama lennuliiklusala, S. E.). Me panime seljad kokku ja olime täiesti vankumatud, et Pärnusse peab saama lennata.
See oli ettevõtjate ühine lobistamine?
Jah.
Mis täpsemalt selle uue organisatsiooni siht on? Tegelda väga tugevalt turismivaldkonna juhtimisega või olla ettevõtjatele korra kuus lobisemiskohaks?
Praegu on turismisihtkohal vaja väga selget narratiivi. Miks siia tulla? Selle leidmine on organisatsiooni loomise mõte. Tuleb välja mõelda, kuidas siia tulla, miks siia tulla ja kes siia peaks tulema.
Kas sellist kontseptsiooni ei saaks tellida kuskilt turundusbüroost?
No see oleks ainult turunduslik pool. Seal on vaja väga tugevat juhtimist.
Mida see siis tähendab? Kas uude organisatsiooni tulevad uued inimesed või hakkate ise kõige muu kõrvalt seda eest vedama?
Töökuulutust ei ole välja saadetud. Praegu tegeleme nõukogu tasandiga. Meil on rühm väga motiveeritud ettevõtjaid, kellel ei ole valikut: me peame jõudma tõhusa sihtkoha juhtimise ja turundamiseni väga kiiresti. Teist varianti ei ole.
Aga hoiame silmad-kõrvad lahti, kes ja kuidas võiks hakata seda juhtima.
Mida see “kiiresti” tähendab? Millal tibusid loete?
No tibusid loetakse meil ikka siis, kui suvi on läbi. Pärnu peamine ja töötav narratiiv on Pärnu suvi. Selle kõrval on spaad ja heaoluteenused. Need viimased praegu enam nii hästi ei tööta.
Mis juhtus?
Spaade sihtgrupp on suuresti Põhjamaadest, nad on natuke eakamad ja kuuluvad koroonaviiruse riskirühma. Neid on keeruline panna praegu ühte bussi kokku ja siia sõidutada. See tühimik on vaja täita täiesti uute inimestega.
Te ei jää ootama, et Põhjamaade pensionärid tagasi tulevad?
Loomulikult me ootame ega ütle, et nad ei saa tulla, aga neid lugusid, narratiive on juurde vaja.
Pärnumaal on lugusid palju, aga pajatame neid vähe.
Tooge mõni näide, millest võiks saada Pärnu ja Pärnumaa uus lugu.
Meil on siin kaks suurepärast golfikeskust. Meil on ringrada, mis pakub väga unikaalseid teenuseid. Meil on Soomaa, Matsalu. Ma ei saa mainimata jätta, et siin on Läänemere parim surfirand.
Kas nendest peaks valima ühe, mis jääks kolmandana kandma suvepealinna ja spaapealinna kõrvale?
Ruumi on kõigile. Aga neid tuleb targalt juhtida. Üks hea näide on selle teema juures Weekend. See oli väga eripärane üritus ja tekitas vastakaid tundeid. See ei jäänud ellu. Siin ongi tähtis sihtkoha tark juhtimine.
Teine näide lõppenud suvest – baarid ja ööelu Pärnu rannas. Rannahotell oli hädas, et kliendid ei saanud magada.
Mulle see suvemelu meeldis.
Jah, meile kõigile meeldis, aga me peame sihtkohta juhtima nii, et kõik jääksid ellu ja kõigil oleks hea olla.
Et Oaas ja PÕKS oleksid Rannahotellist natuke kaugemal?
Kas kaugemal või siis kellaajalised piirangud.
Mulle tundub, et Rannahotelli ja rannabaaride vastuolu on väga hea näide selgitamaks, miks sihtkoha juhtimist vaja on.
Absoluutselt.
———————
Ratnik: Ootan, et ettevõtjad mõistaksid üksteist paremini
Mida mina sellest organisatsioonist ootan: et suuremaid ja väiksemaid tegijaid tuleks kokku ja et me õpiksime üksteist paremini tundma. On väga palju asju, kus me teise turismiasjalise mõttemaailma ja hingeelu, ettevõtte toimimist ei mõista.
Näiteks meie suurettevõttena saame maakonnas asuvatelt turismitaludelt kriitikat, et miks me neid ei turunda, oma kliente nende juurde edasi ei saada. Spaapakettide müük ja kliendi check-in võtab nii palju aega, et seda veel turismitalude tutvustamisega pikemaks venitada ei ole mõistlik. Järjekord läheb väga pikaks.
Selliseid asju peame teadma ja üksteisele selgitama.
———————-
Mis pärast tänast (eilset, toim) Pärnumaa turismis muutub?
Juba see uudis, et ettevõtjad on organiseerumas, on retoorikat palju muutnud.
Kuidas?
Meil langes palju probleeme ära sellega, kuidas uudis vastu võeti. Koostöö on suur katsumus. Seda on raske teha. Senine formaat, mida on juhtinud linnavalitsus, on veidi ühepoolne. See on info jagamine. Aga see, mismoodi ettevõtja saab anda tagasisidet, on limiteeritud. Selleks tuleb juba otsida üks ühele kontakte. Organiseerudes on seda infot märksa lihtsam õigesse kanalisse suunata ja ma arvan, et sellest võidavad kõik.
Ja linnavalitsusest oli uudisele positiivne reaktsioon?
Ülipositiivne.
Mis Destination Pärnuga homme saab?
Kõigepealt tahaksime paika saada, kuidas liituda. See peab olema võimalikult lihtne.
Praegu on ainus võimalus teile helistada?
No hetkel jah. Kvoorumi kokkusaamine on oluline. Oodatud on isegi need, kes ei tunne, et nad on otseselt turismiettevõtjad, aga neil on narratiiv, mille pärast mingi seltskond inimesi Pärnusse ja Pärnumaale tuleb. Nemad on kaudselt väga olulised.
Lõpetuseks, Tom Aloha, selgitage mulle ja lugejale, miks üldse peab avalik sektor või üldse keegi teine turismiettevõtjaid turundama? Mujal valdkondades teeb ju iga ettevõte seda ise.
Ma tahan kohe küsimust parandada.
Parandage.
Mitte ühegi ettevõtte turundust ei pea tegema avaliku rahaga. Jutt on sihtkoha turundamisest.
Jutt ei ole siis konkreetsete ettevõtete teenuste, spaapakettide ühisest reklaamimisest?
Jah. Võime rääkida spaateenustest Pärnus, aga mitte ühestki spaast. Me võime rääkida surfamise võimalustest, aga mitte ühestki surfiklubist. Räägime, et siin on võimalik seda teha ja see paik on Läänemere sektoris parim. Selles on see põhimõtteline vahe.
Linnavalitsuse esindaja: Koostöö firmade ja omavalitsustega toimib
Lea Kalda.
Lea Kalda. Foto: Haide Rannakivi
Et ühiseid turismieesmärke tulemuslikumalt realiseerida, koondati linna ja maakonna turismitegevused ja -eelarve selle aasta alguses Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse alla.
Selle sammu aluseks on Pärnu linna, maakonna omavalitsuste, arenduskeskuse ja piirkonna Leader-tegevusgruppide vahel sõlmitud turismialane koostöölepe, mille fookus on arendada Pärnumaad tervikliku ja sidusa sihtkohana ning tõsta seeläbi turismitulusust.
Linnavalitsuse turismimeeskonna kätte on koondunud kõik olulised funktsioonid, mida Pärnumaa kui turismi sihtkoha arendamine eeldab: arenduskeskus andis linnale üle visitparnu.com kodulehe ja sotsiaalmeediakanalite administreerimise, digiturundustegevused, trükiste kirjastamise ja Pärnumaa turismiinfo jagamise.
Linnavalitsuse arenguteenistus tugevdas turismimeeskonna võimekust – lisandus kaks spetsialisti, kelle töö on digiturundus ja turismiturunduse andmehaldus. Kokku tegeleb Pärnumaa turismi edendamisega nüüd neli spetsialisti ning vastutusvaldkonnad on selgelt jaotatud. Enam ei ole organisatsioonidevahelist killustatust ega tegevuste dubleerimist.
Tänavu kevadel valmis uus Pärnumaa turismistrateegia aastani 2025, mille loomises lõid peale leppes osalejate kaasa kohalikud ettevõtjad. Strateegia on kokkulepe ja ühine nägemus, millised tegevused on Pärnumaa turismi hüvanguks vajalikud. Loomulikult on tegu orgaanilise dokumendiga – kui elu toob muudatusi, värskendatakse ja tehakse parendusi tegevuskavaski.
Esimese poolaasta põhjal võib tõdeda, et otsus koondada maakondlik turismitegevus linnavalitsuse alla oli igati õige ning koostöö Pärnumaa turismiettevõtjatega ja omavalitsustega toimib ladusalt: kord kuus toimuvad turismiasjalistele ümarlauad, kus jagatakse ja vahetatakse päevakohast turismiinfot; tegevuskavas kokku lepitud turundustegevustesse on ettevõtted alati kaasatud ja nad saavad oma arvamust avaldada.
Näeme, et ressursside koondumine võimaldab vahendeid otstarbekamalt paigutada ja aitab piirkonda tervikuna tulemuslikumalt välja reklaamida.
Et kaasamine veel edukamalt läheks, oleme alustanud koostööprojekti “Visit Pärnu kui jätkusuutlik, turvaline ja külalislahke sihtkoht”, mille käigus analüüsitakse Pärnu turismiarendamise juhtimismudelit ning töötatakse välja piirkonna arenduse ja juhtimise kontseptsioon.
Uus kontseptsioon aitab Visit Pärnu arendamist ja turundamist veel täpsemaks ja sihipärasemaks muuta ning tagada turismiettevõtjate jätkusuutlik tugi.
Lea Kalda, Pärnu linnavalitsuse arenguteenistuse juhataja