Andrus Aljas, Estonia Spa Hotels juhataja, MTÜ Destination Pärnu juhatuse esimees.
Foto: Mailis Ollino
Allikas: Pärnu Postimees
Lennuühendus Helsingiga on saanud võimalikuks tänu Pärnu linna toele lennujaama avatuna hoidmisel ja Pärnumaa ettevõtjate toele lennufirma äririskide katmisel.
Lugedes Pärnu Postimehest 15. juulil Kati Saagimi arvamust (“Pea 180 euroga Helsingisse ja tagasi? Ei, aitäh!”), valdasid mind väga vastandlikud tunded. Kõigepealt jäi täiesti arusaamatuks, kellele loos toodud väited (piletid liiga kallid, vähe turundust jms) suunatud olid? Lennufirmale, lennujaamale, Pärnu linnavalitsusele, Pärnu lende toetavatele ettevõtjatele? Kuna olen ka ise andnud oma tagasihoidliku panuse Pärnu lennujaama arengusse, lihtsalt ei saanud sellele loole vastamata jätta!
Teeme esmalt selgeks mõne lennunduse põhitõe. Lennunduse rusikareegel on see, et mida väiksem on kahe sihtkoha vahel lendav lennuk, seda kõrgem on iga lennukis oleva istekoha omahind ehk siis pileti hind lõpptarbija jaoks. Kuna Pärnu on rahvusvahelise lennunduse mõttes väike küla, ei ole siin suuremate lennukite jaoks lihtsalt piisavalt nõudlust ehk reisijaid. Nii ei saa me Pärnu lennujaamas unistada üheeurostest kampaaniahindadest, sest see ei ole lihtsalt võimalik.
Tuletan meelde, et Pärnust ligemale poole suuremas Tartus ei ole praegu lendamas mitte ühtegi lennufirmat. Nii et Pärnust teist suve järjest avatud Helsingi liin on rahvusvahelise lennunduse kontekstis nagunii väike ime. Rääkimata eelmisel suvel käigus olnud Pärnu–Stockholmi liinist.
See ime on saanud võimalikuks tänu Pärnu linna toele Pärnu lennujaama avatuna hoidmisel ja Pärnumaa ettevõtjate toele lennufirma äririskide katmisel. Kinnitan teile, et Pärnust Helsingisse lendamise pealt ei teeni lennufirma ega keegi teine sentigi kasumit. Müügis oleva pileti hind on arvestatud kulupõhiselt ja müümata kohtadest tuleneva kahjumi katavad Pärnumaa ettevõtjad, kes usuvad, et see investeering tasub ennast ühel heal päeval ära.
Oma lennufirma juhtimise kogemustest tean väga hästi, et ühe lennuliini käivitamine ja tarbijatele lennuharjumuse tekitamine võtab aega aastaid. Kui aga esimene proovihooaeg näitab, et sel ajahetkel nõudlust ühel või teisel põhjusel üldse ei ole, nagu juhtus Stockholmi liiniga eelmisel aastal, lõpetab lennufirma lennud väga kiiresti ja proovib mujal õnne. Mis ei tähenda, et Skandinaavia suurim lennufirma SAS ei võiks millalgi Pärnusse tagasi tulla, aga selleks peab enne lõppema sõda Ukrainas ja rootslastel taastuma usaldus meie piirkonda reisimise suhtes.
Nüüd lennuliini turundusest. Kahjuks on vist tõesti Pärnu Postimehe paberlehe lugejate arv nii palju vähenenud, et isegi lehe enda töötaja ei näinud terve esilehe suurust Pärnu–Helsingi lennuliini reklaami. Reklaami enda eest suur tänu Pärnu lennujaamale! Pärnumaa turismiettevõtjad on MTÜ Destination Pärnu kaudu panustanud lennuliini turundusele eeskätt sotsiaalmeedias ja Soome poolel, sest oleme ausad, lennugraafik on disainitud pigem nende vajadusi silmas pidades.
Pärnust Helsingisse lennanud kohalike arv oli eelmisel aastal ainult kümne protsendi ümber. Soomes tehtud turundustegevustest väärib kindlasti märkimist teist aastat järjest Helsingis sõitnud trammid reklaamidega, mis kutsusid põhjanaabreid 50 minutiga üle lahe Pärnusse lendama.
Sotsiaalmeedias sai olulisemana tehtud kampaania, mille auhind lennutas võitnud seltskonna soomlasi tasuta päevaks Pärnusse. Rohkemaks meil vahendeid ei ole ja eks see tundukski lootusetu ettevõtmisena: jõuda piiratud rahaliste vahenditega Helsingi–Pärnu lennuliiniga iga soomlase teadvusse. Huvitav, mitut Helsingist käigus olevast üle 160 lennuliinist keskmine soomlane nimetada oskab?
Lõpetuseks teen sügava kummarduse neile, kes Pärnu lennujaama kõigest hoolimata meie linnale õnneks peavad ja kelle hulka kuuluvad nii hulk Pärnumaa ettevõtjaid kui kohalik linnavõim. Peale selle muidugi kõik need, kes kas või ühe korra on lennukiga Pärnust või Pärnusse lennanud. Lennusõit on ajavõit ja aja väärtus ajas üha kasvab …